Hull paberimajandus

Lubasin siis kirjutada kuidas Ken ja sõber Martin käisid viimase ostetud autot reedel oma nimele tulutult registreerimas.
Nimelt on pandud paika punktisüsteem, kus iga isikuttõendav asi annab teatud arvu punkte ja pead koguma kindla arvu punkte täis enne kui saad auto oma nimele registreerida. Auto regamiseks oli tarvis passi, viisakleebist passis ja kahte krediitkaarti. Ehk siis kui passi on kleebitud viisakleeps siis loetakse seda isikuttõendavaks dokumendiks, ent kui sul on elektrooniline viisa paberil siis see ei loe üldse midagi. Samuti on siis ka isikuttõendavad vahendid krediitkaardid!! Äärmiselt kummaline igaljuhul.
Võeti siis kõik auto ostupaberid kaasa ja mindi hommikul kell 12.00 kohalikku ARKi. Selleks aga, et autot oma nimele saada pead olema suuteline tõestama, et sa tõesti ikka oled see kellena väidad end olevat ja laduma letti kõik muud dokumendid ka. Probleemid algasid kohe alguses, kuna selgus, et on vaja minna panka ja lasta teha endale lisa pangakaart, kuna ühest ei piisa. Tagasi jõudes seisid poisid uuesti sabas, kõik selleks, et teada saada, et nüüd on tarvis täita mingid paberid ära ja siis uuesti järjekorra lõppu seista, sest kohe kindlasti ei või sa nüüd ja kohe sealsamas pabereid täita. Täideti siis kenasti paberid ära ja võeti uuesti koht järejekorra lõpus sisse, ent ega sellega siis mured piirdunud. Tädi avastas, et passist on puudud viisakleebis ja keeldus igasugustest muudest võimalustes viisat näha. Mis tähendas aga seda, et tuli jalge alla võtta tee migratsiooniametisse ja viisakleebiste järgi. Selleks ajaks aga kui tagasi ARKi jõuti oli kell juba 4.30 ja kontor suletud :)
Mis lõppkokkuvõttes tähendas seda, et poisid jõudsid kella kuueks koju teatega, et neil ei õnnestunud autot oma nimele ümber regada, peale kuute tundi tulutut üritamist .
Mul tekkis muidugi kohe küsimus, et kui mul on paberid, mis tõestavad, et olen auto ostnud siis mille hea pärast ma peaksin üldse tahtma, seda kellegi teise nimele registreerida tahtma? Aga tundub, et aussid ei vaeva oma päid samasuguste mõtetega ja on lihtsalt oma ja teiste elu võimalikult keeruliseks teinud :)

Mõnusad ilmad

Polegi ammu midagi kirjutanud.
Seekord kirjutaks Austraalia ilmast.
Ilm kõigub siin ühes äärmusest teise ja äärmus on selline, mida üks tavaline eestlane endale väga hästi ette ei kujuta.
Nimelt algas meil see teisipäev suuremat sorti torm. Tormi all mõtlen ma 200km tunnis puhuvat tuult ja vihma, mis tuleb taevast nagu pangega alla, ja nullilähedast nähtavust. Ja nii peaaegu 3 ööpäeva jutti.
Meie maja jäi õnneks tormis puutumata, kuid tuttvate maja Brisbanes sai väga suuri tormikahjustusi. Kolm ööd visati maja esimeselt korruselt vett välja ja niiskusekahjustusi on saanud suurem osa asju. Meie suurim kaotus oli see kui kolmapäeva õhtul elekter ära läks :) Samadel tuttavatel oli ka teine huvitav juthum, kus meesterahvas läks firma parkimisplatsilt autoga sõitma ja poole tunni pärast oli kogu parkimisplats ja kõik ülejäänud firma autod vee all, sest lihtsalt jõgi oli meeletu kiirusega üle kallaste tõusnud.
Uudistes räägiti ka ühest surnust, see leidis aset meist mõned kilomeetrid eemal, meesterahvas oli autoga sõinud ja miski asi oli kõva tuulega autosse lennanud.
Kohalikud võtsid tormi vastu mütside, karvaste jopeda ja kinnastega ja suhteliselt rahulikult , kõik jätkasid oma igapäevaseid toimetamisi. Teisipäev oli eriti huvitav, kuna toimus ka suur õpetajate streik, mis tähendas seda, et koolid olid kõik suletud, vihma sadas ja inimestel polnudki muud teha kui poodidesse kõik shoppama minna :)
Tegelikkuses pole aga Austraalia tormid sugugi nii masendavad kui Eesti omad. Olgugi, et tuul on kõva ja sajab nagu oavarrest, on tegelikult õhk ja vihm täitsa soojad. Lisaks tekitab Eestis masendust vihmaperioodi pikkus (sombune ja sajune on ju enamus aastast), siin aga on teada et kui ka nädalakese sajab siis lõpuks on ikkagi jälle ilus ilm tulemas.
Torm algas siis teisipäeval, täna on reede ja vaikselt tikub juba teine äärmus jälle kohale. Ilma ühegi pilveta taevas ja mega soe ilm, selline oli siis meie tänane ilm.
Üldiselt on aga välja kuulutatud nii meie osariigis kui ka 30 km lõuna pool asuvas osariigis eriolukorrad, sest paljud madalamad piirkonnad on saanud väga väga suuri veekahjustusi. Meile on jäänud mälestuseks vaid suurtes kogustes murdunud puid ja puuoksi mida pole veel ära jõutud koristada.
Muideks me vaatasime ka telekast eurovisiooni, mida üks kohalik telekanal juhtus näitama ja aussid said ka netis oma lemmiklaulu valida ja uskuge või mitte tulemus oli üllatav. Esimese koha sai Türgi (väidetavalt on türklasi siin tohutul hulgal, sellest ka hea tulemus), teiseks jäi Kreeka (laulu autorid on pärit Austraaliast) ja kolmandaks EESTI, nii et meil siis ikkagi oli hea laul! Ja kui enne Eurovisiooni väga paljud ei teadnud kus või mis see Eesti on, siis peale saadet teavad päris paljud kohalikud juba ka Eestit!
Igaljuhul lähitulevikus üritan veel kirjutada, kuidas poisid tulutult üritasid terve päev otsa ostetud autot enda nimele registreerida ning kurdan natuke toidumuresid ja kui aega tekib siis proovin natukene ka kohalikku koolisüsteemi lahata :)

Austraalia töökultuurist ja pühadest.

Austraallased oskavad väga õiges vahekorras töötada ja puhata.
Esiteks pole ühegi tööga kunagi väga kiiret, peaasi et tehtud saaks ja töötaja ennast väga ära ei väsitaks. Näiteks on meil mitmed tuttavad rääkinud, kuidas neile on töö ette antud ja siis kui järgmine päev on küsima mindud, et mis tööd siis täna saab kuna eilne asi on valmis, on tööandja teatanud, et eelnev töö oli mõeldud näiteks 3 päevaks ja peab nüüd mõtlema hakkama, mida edasi teha. Samuti rääkis tuttav, et anti nädalatöö ette ja tiksus tunnipalk, ent noormehel sai juba peale kolmandat päeva töö otsa ja seega jäi ka nelja järgneva päeva palk saamata.
Seega tuleb siin olles ära õppida kõiksugu pauside pidamised ning samuti „õige“ töötempo. Kui sul hommikul enne tööleasumist pole aega rääkida eelmise päeva sündmustest ja kohe kiirelt töötama hakkad siis võidakse seda võta lausa solvanguna. Selle asja tundsin ka mina omal nahal ära ja seletustööd oli pärast päris pikalt, miks ma üldse lobiseda ei taha enne tööpäeva algust.
Teiseks väga oluliseks asjaks kuidas reguleerida oma mitte ületöötamist on igasugu riiklikud pühad. Pühad on küll enamasti osariigiti samad ent kuupäevad võivad päris kõvasti kõikuda, näiteks võib töörahva püha siin pidada lausa 4 korda, kui juhtud iga kord erinevas osariigis viibima. Samuti on ka pühasid, mida pevad vaid mõned osariigid.
Meie siinoldud aja jooksul on olnud juba päris mitu püha, neist mõni vägagi omapärane aga ühine nimetaja nende kõikide puhul on alati see, et absoluutselt kõik puhkavad. Isegi kõik toidupoed on kinni, erinevalt Eestist kus keegi ei raatsi uksi kinni panna ja kui ka pannakse, siis tekib rahval täielik paanika, et kust nüüd leiba ja piima osta saab. Siin on aga kõik sellega harjunud, tehakse enda suured shopingud varakult ära ja lastakse kõigil rahus vabu päevi nautida.
Ning, et sellest veel väheks jääb on aussid väga oskuslikult endale veel vabu päevi juurde tekitanud, nimelt kui püha juhtub sattuma nädalavahetusele, siis on täiesti loomulik, et tehakse vabaks ka sellele järgnev esmaspäev, seega nauditakse siin kaunis tihti „pikkasid nädalalõppe“. Samuti kui mõned liikuvad pühad peaksid kattuma teiste pühadega siis reeglina antakse rahval veel 1 lisapäev puhkamiseks. Kevadpühade ajal sai lausa 4 päeva jutti puhatud!
Üks õige kummaline püha siin on „Anzac Day“. Nimelt mälestatakse sellega Austraalia sõdureid, kes läksid Esimesse Maailmasõtta. Huvitavaks teeb selle asja aga see, et austraallased kunagi sõdima ei jõudnudki. Nad maabusid oma laevadega Türgi rannikul aga nii rumala koha peal, et kõik laevad kohe hoobilt puruks lasti. Nüüdseks on see siin suur püha, korraldatakse paraade, süüakse Anzac küpsiseid ja loomulikult puhatakse.
Samuti tähistatakse siin ka kuninganna sünnipäeva, mis tegelikult ei tähista sugugi praeguse kuninganna tegelikku sünnipäeva. Kuni 1963 aastani peeti seda tegeliku sünnipäeva järgi, peale seda aga otsustati seda lihtsalt teha kunagi aasta keskel. Peetakse seda alati aga jälle esmaspäeviti, et rahavas saaks taaskord „pika nädalalõpu“.
See esmaspäev on meil töörahva püha ja see tähendab seda, et saab jälle 3 päeva jutti puhatud!