CLICK HERE FOR BLOGGER TEMPLATES AND MYSPACE LAYOUTS

Thursday, March 19, 2009

Elust ja olust



Elu kohta on keeruline öelda kuidas ta läheb.

Oleme viimase nädala mööda tööbüroosid käinud ja cv-sid suurel hulgal jaganud. Igal pool kuhu lähed öeldakse, et praegu väga keeruline aeg ja tööd pole. Samas kui lähed tänavale siis on kõik kohad rahvast täis, kes kõik shoppavad või peavad järjekordset söögi/joogi pausi. Majanduslangus ei paista kedagi kusagilt kimbutavat ainult, et tööd pole?

Kodus süüa teevad vist vaid meiesugused backpackerid, kes ei saa lubada endale sellist luksust, et pidevalt väljas süüa. Elamine on siin tegelikult ligikaudu samas hinnaklassis kui Eestiski, võid leida asju mis on Eesti hindadest odavamad ja ka palju kallimad. Valikut on igal tootegrupil väga palju ja kui hindu jälgida siis saab täitsa samal tasemel hakkama kui Eestis (riideid saab tunduvalt odavamalt kui Eestis). Erinevus Eestiga seisneb lihtsalt selles, et kohalike palgad on hoopis midagi muud. Miinimumpalk kohalikul Aussil on 48000$ aastas. Tehke nüüd siis ise omad arvutamised ja saategi teada, miks on austraallaste lemmiklause "No Worries". Kusjuures seda viimast võib tõesti kuulda igalpool. Ja kui vaadata kohalike elustiili siis ega neil vist siin suurt mure pole tõesti. Ilm on soe, elu on odav ja inimesed on kõik sõbralikud. Sõbralikkusega on siin selline lugu, et kõik on äärmiselt abivalmis ja lahked aga keegi nagu väga lähedale ei taha lasta endale. Kui juba nende mulli sisse üritad varvast pista siis tõmbutakse nagu natuke tagasi ja jäädakse ebalevalt ootama, mis edasi hakkab saama. Seega ei ole me ka ühtegi kohalikku "mate" endale leidnud.

"Kohalikud" on muidugi huvitav mõiste. Austraalias on koos vist küll kõikide maade rahvad. Kohalikke ausse on ka muidugi palju aga domineerivad eelkõige igasugu aasia päritolu rahvad. Linnas liikudes on iga teine kas hindu või aasialane. Seega, kes mida kohalikuks peab. Rahvusköögiga on sama kehvad lood. Siiamaani oleme saanud vaid kohalikku "mud cake", mis viis keele alla ent ülejäänud toit on samuti väga suurte aasia mõjutustega. Tänu sellele on meie uueks lemmiktoiduks kujunenud sushi, mida saab siit soetada ääretult odava hinnaga.

Sushi maksab vähem kui sai poes.

Elukoht on meil hetkel vaikses linnaosas, pisike hubane maja, mida jagame ühe eestlase ja kahe uus-meremaalasega. Kõik elanikud tunduvad väga vaiksed ja endassetõmbunud olevat ja suurematsorti vennastumist veel märgata pole. Kes teab ehk see muutub kui nädalavahetusel saab Aussi esimene BBQ maha peetud. See viimane juhub muidugi ilusa ilma olemasolul.

Ilmaga on siin sama kummalised lood nagu ka kõige muuga. Elasime paar päeva tagasi oma esimese suurema tormi üle, oli ilus päikseline ilm ja korraga lihtsalt hakkas ühest linnaservast kogu taevas mustaks tõmbuma ja torm oligi kohal. Sama kiirelt kui torm tuleb saab see ka läbi. Täna hommikul ärgates oli ilm äärmiselt sombune ja sadas kõvasti vihma, ma riietasin ennast siis kenasti vastavalt ilmale, kinnistesse jalatsitesse ja pikkadesse varrukatesse. Väljas jalutades ja 5 minutit kõndides sain aru, et olin teinud suure vea, sest päikest veel küll polnud aga see-eest oli ääretult soe ja lämbe. Nüüdseks on juba ka päike väljas. Seega on siin jätkuvalt enamus asju väga ootamatud ja üllatavad.
NB! Liiklusest ei saa ma jätkuvalt mitte midagi aru. Kui teed on vaja ületada siis küsin alati Kenilt üle kuhu poole parajasti vaatama peab, sest liiklus on siin väga salakaval. Eestis on lihne vaatad ühelepoole teed alati ja korras. Aga siin vehi kummale poole tahad alati võib kusagilt hoopis teiselt poolt auto välja karata. Hea, et Ken liiklusest aru saab muidu oleksin ammu auto alla jäänud :)

Ken käis eile jalgrattaga sõitmas ja õnneks jõudis elusalt koju, kuigi ringteel tekkis kerge paanika kuidas ja kuhu keerama peab ja mis pidi mööda ringi oleks kasulikum sõita, et teisi liiklejaid vältida.

Nüüd suundume ühte Aussi kõrgliiga jalkaklubisse www.qldroar.com.au (loe soccer). Austraallastel on taas kord oma mõiste jalgpallist. Meie arusaamist mööda on, see lihtsalt suurte meeste maadlusmäng, kus saadakse enamasti ka mõnusalt tõsiseid vigastusi, aussid arusaama järgi on see just õige jalgpall ja see on ääretult populaarne siin.
Meie aga läheme siis vaatame, kas mitte nii populaarne socceriklubi tahab äkki Keni oma tiiva alla võtta.

Uus lemmiktoit - Sushi
Uus lemmiklause - No Worries
Ken ja Sirley




2 comments:

  1. Hei Kullake! Nii hea, et sul ikka blogi on. Otsi mingi aeg, kus skypida saad ja siis suhtleme pikemalt! Tahan detaile :) Anna andeks, et nadalavahetusel kadunud olin - uudised, siis sellised: Marco isa oli meil kulas ja tegime suureamt sorti sightseeingut ning tagatipuks mmh.. saime vist kogemata endale koera :D Kirjutan bogisse pikemalt! Love & Kisses

    ReplyDelete