Mis me siis viimase nädala jooksul teinud oleme???
Olgem ausad suurt mitte midagi.
Ainuke märkimisväärne asi oleks meie gurmeealased avastused.
Alustasime nädalat kohalike „banana shrimpsidega“. Tegu on siis heledat värvi krevettidega. Maitselt on nagu krevett ikka aga kui kõrvutada oma venna „tiger shrimpiga“ siis jäävad natuke ikka alla, ent kuna nad on tunduvalt odavamad siis meiesugustele backaritele käivad küll. Järgmiseks katsetuseks sai meil känguru liha. Suhtusime sellesse äärmiselt suure eelarvamusega, esiteks seetõttu, et känguru ju ikkagi ja teiseks sellepärast, et maksis poole vähem kui tavaline sea- või loomaliha. Tegelikkuses maitses liha nagu liha ikka. Vähem puine kui loomaliha ja vähem mahalasem kui sealiha. Pakil oli kirjas, et tegemist on äärmiselt tervisliku toiduga ja liha sisaldab vaid 1.1% rasva. Natukene kahtlane see ju tundub aga kes teab võibolla on siin isegi tõetera sees. Järjekordne avastus, mis kõlbab süüa küll.
Känguru liha näost sisse ajades unistasime omaette, mida kõike veel võiks proovida. Ühe mõttena käis peast läbi hai liha.
Ja enne kui arugi saime leidsime ennast kohalikust hiinalinna kalapoest uudistamas, mida kõike head siin kandis veest püüda saab. Ja kalariiulilt vaatasidki kõige muu hulgast silma ka haikala tükid. Kohalikult kaupmehelt saime vastuseks, et kõige parem kala grillimiseks ongi just hai. Väga usutav see jutt just polnud, sest pole väga kindelgi, et väike hiina mehike arugi sai mida me küsisime. Iglajuhul sai kotti muuhulgas pandud ka hailiha, mida siis hiljem grillida sai. Ütleme, nii et maitses nagu tavaline kala
Kokkuvõtteks võib siis öelda, et katsetused olid kõik huvitavad ja söödavad aga mitte midagi erilist. Ehk kui ei teaks millega tegu on siis ei saaks arugi, et sööd midagi uut, huvitavat ja eksootilist.
Olgem ausad suurt mitte midagi.
Ainuke märkimisväärne asi oleks meie gurmeealased avastused.
Alustasime nädalat kohalike „banana shrimpsidega“. Tegu on siis heledat värvi krevettidega. Maitselt on nagu krevett ikka aga kui kõrvutada oma venna „tiger shrimpiga“ siis jäävad natuke ikka alla, ent kuna nad on tunduvalt odavamad siis meiesugustele backaritele käivad küll. Järgmiseks katsetuseks sai meil känguru liha. Suhtusime sellesse äärmiselt suure eelarvamusega, esiteks seetõttu, et känguru ju ikkagi ja teiseks sellepärast, et maksis poole vähem kui tavaline sea- või loomaliha. Tegelikkuses maitses liha nagu liha ikka. Vähem puine kui loomaliha ja vähem mahalasem kui sealiha. Pakil oli kirjas, et tegemist on äärmiselt tervisliku toiduga ja liha sisaldab vaid 1.1% rasva. Natukene kahtlane see ju tundub aga kes teab võibolla on siin isegi tõetera sees. Järjekordne avastus, mis kõlbab süüa küll.
Känguru liha näost sisse ajades unistasime omaette, mida kõike veel võiks proovida. Ühe mõttena käis peast läbi hai liha.
Ja enne kui arugi saime leidsime ennast kohalikust hiinalinna kalapoest uudistamas, mida kõike head siin kandis veest püüda saab. Ja kalariiulilt vaatasidki kõige muu hulgast silma ka haikala tükid. Kohalikult kaupmehelt saime vastuseks, et kõige parem kala grillimiseks ongi just hai. Väga usutav see jutt just polnud, sest pole väga kindelgi, et väike hiina mehike arugi sai mida me küsisime. Iglajuhul sai kotti muuhulgas pandud ka hailiha, mida siis hiljem grillida sai. Ütleme, nii et maitses nagu tavaline kala
Kokkuvõtteks võib siis öelda, et katsetused olid kõik huvitavad ja söödavad aga mitte midagi erilist. Ehk kui ei teaks millega tegu on siis ei saaks arugi, et sööd midagi uut, huvitavat ja eksootilist.
No comments:
Post a Comment