Ja olemegi kohal

Olemegi siis kohal. Lend oli nagu ta oli. Leebelt öeldes väsitav. Istun praegu oma uues kodus ja kirun maapõhja Austraalia internetti, õigemini siis selle puudumist. Kui sulle kuulutuses lubatakse, et „Free Wifi“ siis seda „freed“ jagub vaid pooleks tunniks kahe nädala jooksul ja edasi hakka pappi välja käima. Ja oleks siis, et seda poolt tundi saad sa kasulikult kasutada, aga oh ei enamus ajast vaatad sa kuidas arvutikuvaril on kiri, et lehte ei saa hetkel avada.
Üldiselt on siin elu nagu kasvuhoones, sõna otseses mõttes. Niiske ja kuum. Esimese ehmatuse sain ka. Uues kodus nägin esimese asjana gekot seinal aga majaperenaine teatas, et need söövad kõik ämblikud ära nii et gekod on nüüd suured uued lemmikud. Ämblikke veel pole näinud, järelikult gekod töötavad :)
Täna käisime linna avastamas. Fantastiliselt kena koht on see Brisbane ikka. Linna keskus pole küll teab mis suur aga see-eest väga konsentreeritud. Lisaks sellele, mis on maa peal näha on ka maaalune kaupluseid ja erinevaid söögikohti täis. Linnas käib pidev melu ja noori on väga palju igal pool liikumas näha. Isegi täna, pühapäeva õhtul on pubid ja baarid pilgeni rahvast täis. Tundub , et keegi ei hooli sellest, et homme on esmaspäev ja vaja jälle „normaalseks“ hakata.
Ja armsaid loomi on ka. Käisime koaalade varjupaigas. Esimene reaktsioon oli, see et need liikumatud kujud, ebaloomulikes asendites puude otsas magamas ei saa ju ometi olla päris. Ent peale seda kui üks neist liigutama vaevus selgus, et ikka on küll päris. Hirmus vahvad loomad on need koaalad ikka. Nagu giid meile rääkis siis veedavad nad oma päeva üsna mõnusalt. 20 tundi magavad ja 4 tundi peaks nad toitu otsima aga kuna varjupaigas pole neil vaja seda viimast teha siis seal nad enamasti vaid magavad. Lisaks nägime kängurusid ja nende väikseid sugulasi volabisid. Pisemad olid miskipärast väga arglikud aga suuremaid saime ka peost toita.